Tallinna halduskohus rahuldas Eesti Rahvusringhäälingu ja AS Ekspress Meedia kaebused Harju Maakohtu otsusele, millega ei võimaldatud neile juurdepääsu suusatreener Mati Alaveriga seotud kriminaalasja toimikule.
Halduskohtusse jõudnud vaidlus seisneb eelkõige kinnise kohtuistungi ja kinnise menetluse sisustamise üle kriminaalmenetlusseadustikus ja selle mõjust menetlusväliste isikute õigusele tutvuda kohtutoimikuga. Halduskohus viitab tehtud otsuses, et riigikohtu hinnangul ei keela kriminaalmenetlusseadustiku § 12 lg 4 kohtul kinnise istungi toimumise korral peale kriminaalmenetluse lõppu uuesti otsustada, kas anda mõnele isikule luba kohtutoimiku või selle osaga tutvuda. Kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest ei saa aga keelduda üksnes põhjusel, et kriminaalasjas peetud kohtuistung oli kinnine.
Halduskohus leidis, et Harju maakohtu seisukoht täielikult keelduda kriminaalasja toimikule ajakirjanike juurdepääsu võimaldada lähtub ebakohastest kaalutlustest, mis seisneb näiteks selles, et maakohus on ekslikult leidnud, et puudub võimalus toimikule juurdepääsu kriminaalasja menetluse lõppemise järgselt anda, kui asja on arutatud kinnisel kohtuistungil ning kohtuotsus on avaldatud kärbitud kujul.
Mis puudutab asjaolu, et kohtulahendi avaldamine kahjustaks menetlusega seotud isikute (tunnistajate) delikaatseid isikuandmeid, toob halduskohus välja, et delikaatseid isikuandmeid on võimalik töödelda, sh neid avalikustada. Halduskohtu hinnangul tuleb kaalumisel arvesse võtta andmete avaldamise konteksti. Küsimus tippsportlastega seotud dopingu tarvitamises, mis otseselt seondub terviseandmete töötlemisega, on avalikku huvi puudutav küsimus ning ei saa kaasa tuua andmete varjamist üksnes andmete tundlikkuse tõttu. “Samas tuleb andmete avaldamise üle kaalumisel arvestada ka seda, kuivõrd need andmed on juba avalikkusele teatavaks saanud. M. Alaveri kriminaalasja on ajakirjanduses laialdaselt kajastatud, sh on asjaga seotud isikud andnud intervjuusid. Seega tuleb hinnata seda, kas lahendi avaldamine kahjustaks ülemääraselt lahendis nimetatud isikute õigusi,” leidis kohus.
kaiKüll aga toob kohus välja, et olukord võib olla teine kriminaalasja toimikus sisaldava muu materjali osas. Kriminaalmenetluse toimingutega on kogutud palju privaatset teavet nii süüdistava kui ka menetlusega üldsegi mitte seotud isikute tegevuse, sh eraelu kohta, mis seondub kaudselt või üldsegi mitte läbi viidud menetluse ja esitatud süüdistusega. “Sellise teabe avalikuks tegemist ei õigusta M. Alaveri suhtes esitatud süüdistus ega ka tema karistamine. Küsimuse all saaks olla üksnes selliste tõendite avaldamine, mis otseselt seonduvad kuriteoga ning M. Alaveri isikuga,” seisab tehtud otsuses.
Kokkuvõtvalt asus halduskohus seisukohale, et maakohtul tuleb taotluste osas viia läbi uus kaalumine ning seejuures sisuliselt hinnata, kas kohtulahendi kättesaadavaks tegemisel on avaliku teabe seadusest ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid takistusi. Seaduse põhimõtete ning kõrgemate kohtute juhiste kohaselt tuleks iga tõendi osas eraldi põhjendada ja kaaluda, kas seda võib kas või osaliselt avalikustada.
Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega Harju maakohtult Eesti Rahvusringhäälingu kasuks välja menetluskuludena 15 eurot ja AS Ekspress Meedia kasuks menetluskuludena 8030 eurot. Muus osas jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Halduskohtu otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 24. augustiks.
Kaasuse taust
Harju maakohus mõistis mullu novembri keskel kinniste uste taga Mati Alaveri dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi. Riigiprokuratuuriga sõlmitud karistusleppe kohaselt karistati Alaveri aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. 65-aastane Alaver end ise süüdi ei tunnistanud. Kohtu otsust ta edasi ei kaevanud.
Harju maakohus ei andnud ajakirjanikele võimalust tutvuda dopingu tarvitamisele kallutamises süüdi mõistetud suusatreener Mati Alaveri kriminaalasja toimikuga, põhjendusega, et seal on tunnistajate delikaatseid terviseandmed ja Austrias on uurimine pooleli.
Austria dopingujuurdlust vedav Hansjörg Mayr Innsbrucki prokuratuurist aga kinnitas juuni alguses ERR-ile, et nemad on Alaveri suhtes uurimise lõpetanud ning lisas, et nad pole palunud Eestis uurimismaterjalide salastamist.
Saksamaa prokurör, Müncheni prokuratuuri dopinguosakonna juhataja Kai Gräber ütles juunikuus ERR-ile, et ei saa kinnitada, kas neil on Alaveri osas uurimine pooleli või mitte. “Ma ei usu, et Mati Alaveri advokaat teab, kas Saksamaal on Alaveri suhtes uurimine pooleli või mitte. See on lihtsalt tema seisukoht. Ma ei usu, et ta midagi teab. Tal võib selline kahtlus olla, aga ta ei saa midagi kindlat teada, keegi pole talle öelnud, kas Saksamaal on Mati Alaveri suhtes juurdlus algatatud. Nii et see on pelgalt tema isiklik arvamus,” kommenteeris Gräber.